Haanja turismiinfo ja Vaatamisväärsused

Haanjas elanike arv: 1147 (01.01.2013.a. seisuga).
Valla pindala: 170 km²
Piirinaabrid: Rõuge, Võru, Vastseliina ja Misso vald ning Läti Vabariigis Veclaitsene vald ja Ziemeri vald.


Suur Munamägi

Eesti kõrgeim punkt, Suur Munamägi (318 m, jalamilt 62 m) asub Haanja küla lõunaosas. Mäe tipus, 1939. a valminud ja 1969. a rekonstrueeritud vaatetornis on Võrumaa looduskaitsealasid tutvustav püsinäitus.

Teadaolevalt oli esimene torn mäel juba 1816. a (F. G. W. Struwe ehitas Liivimaa mõõdistamiseks triangulatsioonitorni), 1870. a püstitas 8 m kõrguse vaatetorni Haanja mõisa kõrtsmik Tuul, 1890. a kohalik rahvas (12 m), 1925. a (17 m) ja 1939. a (26 m) Võru Maavalitsus. 1969. a remondi käigus lisati tornile üks korrus ning praeguse torni kõrgus on 29 meetrit. 2005. aastal sai Munamäe torn lifti.

Suure Munamäe jalamilt kagus on Vaskna järv, lõunas Tuuljärv - Eesti järvedest kõige kõrgemal merepinnast (257 m). Suure Munamäe läheduses on peale Vällamäe veel mitu silmapaistvat küngast, mis tõusevad üle 190 m. Murdmaasuusarajad on Haanjas ja 6 km kaugusel Kurgjärvel. Haanja kuppelmaastik lausa kutsub suusatajaid ja lund jätkub siin kevadeni!

Lisainformatsioon www.suurmunamagi.ee lehel



Plaani

Haanjast lõuna pool, Plaanil on 1873. a ehitatud värvikas Püha Nikolai apostliku õigeusu kirik, mis praegu seisab tühjana, kuid mis on plaanis restaureerida lähemas tulevikus.



Vällamägi

Ürgmetsaga kaetud Vällamägi, Eesti teine kõrgeim suurküngas asub Haanjamaal, Suure Munamäe põhjapoolses lähinaabruses. Mäe kõrguseks merepinanst on 304 m, jalamilt tippu 84 m. Nõlvad on enamaasti väga järsud. Siin on tähistatud matkarada ja heatasemeline matkamaja. Mäe tipus asub Eesti suurma, 17 m paksuse turbalasundiga raba ja mitu pisikest siirdesood, mis kunagi on tõenäoliselt olnud järved. Salapärase ja omapärase Vällamäe kohta räägib rahvasuu, et mägi ennustab ilma: kui kuiva ilmaga mäelt auru hakkab tõusma, mägi "suitseb", on peatselt sadu oodata.



Uue-Saaluse, Kavadi järv ja Häälimägi

Kirde pool, Uue-Saalusel kulgeb 5 km pikkune matkarada ümber Haanjamaa kaunima, sopilise Kavadi järve, mille kogupinda ligi 28 ha, suurim sügavus 8 m, kõrgus merepinnast 212 m. Kaitsealune Uue-Saaluse park laskub põhjakaldal järsult järve, pargis asuvad ka mõisahoone varemed. Viimane mõisaomanik oli parun von Maydell, 1919. a mõis riigistati, ainsana on säilinud mõisa viljaait.

Järvest lõuna pool kerkib võimas kuppel Häälimägi (274 m), läänes Millimägi, loodes Antsumägi ja kirdes Saaluse Alajärve kõrval Servamägi. Lähikonnas asub turismitalusid, suplus- ja laagriplats.



Rogosi mõis

Rogosit on esimest korda mainitud aastal 1591, 1603 omandas koha poola päritolu S. Rogosinsky, kelle järgi sai mõis oma nime. Aastatel 1776-1919 olid omanikud perekond von Glasenappid, kelle ajast on pärit nüüdisaegne põhiplaneering. 1926-1929 jäi mõisamaja täiesti tühjaks, 1934. a sügisel aga alustas mõisas tööd Pütsepa Algkool (praegu Haanja Põhikooli Ruusmäe koolimaja). Mõisa restaureerimist alustati aastatel 1989-1991, tööd kestavad praegugi. Endises kellatornis asub väike koduloomuuseum, kompleksi kuulub ka külalistemaja.



Allikas: haanja.ee ja visitestonia.com